Kuidas valida endale sobivaim auto, ilma et hiljem kahetseksid
Auto ostmine on üks neetult emotsionaalne otsus. Sa näed ilusat värvi, istud sisse, tunned nahka või nuusutad uut plastikut ja aju lülitub välja. Kuu aega hiljem avastad, et pagasiruum on liiga väike, kütusekulu tapab su rahakoti või tagaistmel nutab laps, sest jalgu pole kuhugi panna. Selleks, et see stsenaarium sinuga ei juhtuks, tasub enne lepingu allkirjastamist natuke rahuliklult mõelda.
Esimene ja kõige tähtsam küsimus on: milleks sa seda autot tegelikult vajad? Kas sõidad enamasti üksi linna vahet või vead iga nädal kolmelapselist pere maale vanavanemate juurde? Kas teed aastas 10 000 või 50 000 kilomeetrit? Kas parkida tuleb kitsastesse parklates või on alati ruumi küllaga? Kui sa ausalt vastad, selgub üsna kiiresti, milline kere tüüp ja suurus on mõistlik. Väike linnaauto võib olla lõbus, aga kui sa iga nädalavahetus ehituspoest plaate ja materjale vead, muutub see kiiresti piinaks.
Teine asi on raha – mitte ainult auto hind, vaid kogu pikaajaline kulupilt. Mõnikord on kallim auto odavam, kui vaadata viie aasta peale. Väiksem kütusekulu, odavam kindlustus, aeglasem väärtuse langus ja harvem remont võivad kokkuvõttes tuhandeid eurosid säästa. Samas odavama otsa autod võivad teeninduses elama hakata. Loe foorumeid, vaata tegelikke kütusekulu numbreid (mitte tootja lubadusi) ja uuri, kui palju maksavad tüüpilised varuosad ja hooldus.
Kolmas punkt on sõidutunne ja varustus. Proovisõit ei ole viisakusžest, vaid kohustus. Sõida nii linnas, maanteel kui võimalusel kruusal. Kuula, kas müra on talutav, kas istmed toetavad selga, kas rool on mugav ja kas käiguvahetus (või automaatkast) töötab nii, nagu sulle meeldib. Vaata, kas kliimaseade jahutab/kütab kiiresti, kas valgustus on piisav ja kas kõik nupud on loogiliselt paigas. Väga paljud inimesed avastavad alles poole aasta pärast, et neil puudub näiteks tagurduskaamera või soojendusega rool, mida nad tegelikult väga igatsema hakkavad.
Neljandaks mõtle tulevikku. Kui plaanid kolme aasta pärast pere juurde lisandust või kolimist maale, ära osta praegu kahekohalist kabrioleti, ükskõik kui lahe see ka ei tundu. Samamoodi, kui töökohad ja elukoht on viimased viis aastat samad olnud, võib julgelt valida auto, mis just praegust elu kõige paremini teenib.
Lõpuks: ära lase müüjal end survestada. „See auto läheb täna ära“ on müügitaktika, mitte reaalsus. Kui auto on hea diil, on ta homme ka olemas. Võta öö aega magada, loe veel kord arvustusi, küsi sõpradelt-tuttavatelt ja alles siis otsusta.
Kokkuvõttes: sobiv auto ei ole see, mis kõige rohkem sädeleb või millel on kõige uhkem logo. Sobiv auto on see, mis viib sind viis aastat hiljem ikka naeratades punktist A punkti B, ilma et sa peaksid iga kuu pangakontot nutma. Ja seda tunnet ei saa sa kunagi, kui lased emotsioonil otsustada. Natuke arvutamist, natuke kainet mõtlemist ja natuke kannatlikkust – see on kõik, mida vaja.
